Brändid
Fürst von Metternich
Tabav tekst brändist tuleb siia!
Pealkiri
Vahuveinide turuliidri Fürst von Metternich´i edulugu ulatub juba 200 aasta taha. Kuulus Johannisberg´i loss Reingaus on selle margi sünnikoht. Selle viinamarja vanim kasvatamiskoht on rieslingu-kultuuri hälliks. Rahusobitajast globaalse kaubamärgini – ilma vürst von Metternich´i diplomaatilise osavuseta aastatel 1814/1815 ja ilma tema ülesastumiseta Wien´i kongressil oleksid vahuveinisõbrad täna ühe erilise maitseelamuse võrra vaesemad.
Aastal 1816 saavad õnneliku juhuse läbi kokku kuulus diplomaat vürst von Metternich ja kuulus viinamarjaistandus, Johannisberg Reingaus. Koos teevad nad peagi ajalugu. Metternichide ajalugu on võimalik jälgida kuni 12. sajandisse. Sellest perekonnast on välja kasvanud olulisi vaimulikke ja ilmalikke diplomaate. Üks selle perekonna tähtamaid esindajaid oli vürst Clemens Wenzelaus Lothar von Metternich-Winneburg, meie vürst Metternich. Tunnustuse ja tänuna oma teenete eest saadikuna ja välisministrina Napoeloni Euroopa-sõjakäikude ajal nimetas keiser ta vürstiks ja omistas talle “aadliku” tiitli. Ja et temast sai peagi ka Johannisbergi viinamarjakasvataja, ka sellel oli seos tema diplomaatiliste teenetega.
Pealkiri
Johannisberg, mille veinikultuuri ajalugu ulatub samuti tagasi 12. sajandisse, on ilmselgelt vanim rieslingu viinamarjaistandus maailmas. Fulda kloostriülem Konstantin von Buttlar kasvatas mäenõlvadel seda kõrgekvaliteedilist viinamarja esmakordselt 1720. aastal, siit sai alguse rieslingu tähelend kogu maailmas. Heinrich Heine on selle paiga ülistuseks leidnud sellised ilusad sõnad: “ Kui minus oleks nii palju mõttejõudu, et mägesid paigast liigutada, siis Johannisberg oleks just see mägi, mille ma endaga kõikjale kaasa võtaksin”.
Aastal 1814/15 Wien`i Rahukongressil õnnestus Metternich´il Euroopa võimud omavahel lepitada. Tänuks suurepäraste läbirääkimisoskuste eest kinkis keiser Franz I Metternich´i vürstile 1. juulil 1816 Johannisberg´i maavalduse koos lossiga. Nii jõudis mägi, mis varem oli olnud Napoleoni omanduses, Metternich´i vürsti valduste hulka. Kuid kingitusega kaasnes ka tingimus: igast viinamarjasaagist tuli kümnendik saata Habsburgide keisrikotta; see on reegel, mis kehtib muutumatuna ka tänapäeval. Võimuka poliitikuna suhtus Metternich ka oma Johannisberg`i viinamarjaistandustesse Rheingau piirkonnas ülimalt tõsiselt: ühelt poolt seetõttu, et väärtuslikud veinid tagasid talle olulise sissetuleku, teisalt aga seetõttu, et vürst oli kirglik maaomanik, kes uusimaid teaduslikke saavutusi oma istanduses kohe kasutama hakkas.
Vürst von Metternich`i juhtimisel sai Johannisberg`i lossi riesling kogu maailmas tuntud nimeks, kinnistus inimeste mällu ja on oma positsiooni kuni tänaseni säilitanud.
Pealkiri
Riigikantsler vürst von Metternich oli aga ka ettenägelik mees, kui asi puudutas mousseux´d ehk vahuveini. 1834 a. soovitas ta oma veinimeistril Johann Baptist Heckler´il eriti hoolikalt jälgida kihisevate veinide arengut. Näib, nagu oleks vürst aimanud, milline vahutav tulevik tema veine ees ootab: 1864. a. võttis keegi Johann Jacob Sönlein (vaata pildil) Johannisbergi veinimõisaga ühendust. Samanimelise vahuveinikeldri asutaja soovis kasutada valitud kohalikke veine vahuveini valmistamiseks. Tema soovile tuldi vastu – ja koostööd kroonis edu: kolm aastat hiljem võitis Johannisberg`i lossi veini baasil valmistatud riesling-vahuvein Pariisi maailmanäitusel kuldmedali.
20. sajandi esimestel aastatel anti Metternich`i haruldlastest veinidest välja esimene aastakäiguvein, “1900 a. Johannisberg´i lossi Cabinet-Sekt”. Samuti pikendati tarnelepingut Metternich`i vürsti ja Söhnleini vahel – ühine edu andis selleks igati põhjuse: vürsti veinid olid parima kvaliteediga ja neist loodud vahuvein tegi tema nimele au. Nii olid Metternich`i riesling-veinid ja -vahuveinid edukad nii kohalikel kui rahvusvahelistel näitustel, näiteks 1867 a. Pariisi ja 1876 a. Philadelphia maailmanäitustel. 1929/30 loodi Johannisburg´i lossi aastakäigu vahuveinid, mis tulid turule perekond Metternich-Winneburg´i nime all jamille etiketil ilutses nende vapp. Koos vahuveiniga “Fürst von Metternich`sche Schloss Johannisburger Sekt” sündis uus nimi vahuveinide turul – ning algas selle unikaalse edulugu.
Pealkiri
1942. a. purustati Johannisberg´i loss ühe pommirünnaku käigus peaaegu täielikult. Riigikantsleri lapselapselaps vürst Paul Alfons von Metternich-Winneburg seadis endale eesmärgiks vanavanaisa loss täielikult taastada. Paul Alfons ja tema naine Tatjana kasutasid alates 1945. a. oma endist Johannisberg´i suveresidentsi alalise elukohana. 1965 a. olid ehitustööd viimaks läbi: Johannisberg´i tippu kaunistas jälle uhke loss.
Vürst ja vürstinna ei olnud aga mitte ainult hoone omanikud, vaid tutvustasid ja turundasid ka oma maailmakuulsat rieslingu-istandust. Nad reklaamisid suure pühendumusega oma rariteetseid veine ja vahuveini, mille sildil on nende esivanemate nimi ja näopilt. Kõik see aitas kaasa Fürst von Metternich´i kaubamärgi maailmas tutvustamisele. Peen riesling-vahuvein on vaieldamatult kuni tänaseni säilitanud oma liidripositsiooni vahuveinide turul.
Vürst von Metternich´i kaubamärgi lugu on erutav ja liigutav. See lugu tekkis lakkamatust püüdlemisest kõrgeima kvaliteedi poole ja teadmisest, et tuntud nimi kohustab. See teadmine on säilinud tänapäevani. Võibolla just seetõttu kuulub Fürst von Metternich nende vahuveinimarkide hulka, mis juhtivate turu-uuringuinstituutide küsitluste järgi kuuluvad vahuveinisõprade esimeste eelistuste hulka. Kogu edu juures on Fürst von Metternich´i kaubamärk oma eksklusiivse taseme säilitanud. Fürst von Metternich vahuvein on meeldiv ja inspireeriv kihisev kaaslane elu sensuaalseteks ja erilisteks hetkedeks.